Vahase on ~70 hektari suurune saar Abruka külje all. Veidi üle kahe ja poole kilomeetri pikk ja alla poole kilomeetri lai. Vahasele jõudmiseks võtamegi kõigepealt ette meresõidu Saaremaalt Abrukale, misjärel jalutame läbi Abrukat ja Vahaset eraldava madala mere, ehk mõnesaja meetri laiuse Vahase silma, saarele.

Vahase kipub tihtipeale jääma populaarse turismisihtkohana tuntud Abruka varju. Kahe Vahasel asuva rändrahnuga ( Saare maakonna suurimad ), millede otsas saarekülalised pilti armastavad teha, enamjaolt teadmine sellest paigast piirdubki. Sellel retkel saab viga parandatud ja saame põhjalikumalt tuhandeaastase saarega tuttavaks.

Kui suvine Saaremaa on turiste ja melu täis, jagub neid rohkelt ka Abrukale, siis Vahasel ootab meid ees õdus rahu ja vaikus. Mõnusaid väikseid radu jalutades avastame, et vaatamata siinsele eraldatusele on majapidamist ja on põnevad inimesed pikki aastaid saarel tegutsenud. Ühtegi päris aastaringset elanikku saarel praegu ei ela, kevadest talveni aga toimetatakse tänapäevalgi.

Kauges minevikus oli Vahase lage maa. Mõisate ajal kasutati saart Abruka mõisa loomadele heinateoks. Kui aga pahalased Sõrvest talviti üle jää kippusid heinavargile, tekitas mõisnik saarele heinamaavahi koha ja tekkis püsivam asustus. Täna on saar metsane ja kaldaid palistavad roostikud. Klassikalist tuletorni siin pole aga saare lõunatipu tulepaak saab üle vaadatud.

Saareretke ootuses soovitame pimedatel sügisõhtutel läbi lugeda saarel suvitanud Albert Uustulndi "Tuulte tallermaa", mille süžee just Vahasega seotud. Küll võrreldes kuulsa kirjamehe toonase nägemusega on tänane Vahase märksa rõõmsamates toonides saar.

Vahase retkele eelneval päeval avastame naabersaart Abrukat.