Läheme avastama Eesti läänetippu.

Riigi läänepoolseimaks punktiks on Loonalaiuga samasse saarterühma kuuluv Nootamaa saar Vilsandi rahvuspargis. Tegu on loodusreservaadiga ja saar on külastusteks aastaringselt täielikult suletud. Seepärast silmame teda vaid piiranguvööndi piirilt, jala tõstame kuivale maale lähinaabruses asuval Loonalaiul. Mida võib samuti ühes vaates läänepoolseimaks tipuks tituleerida, nimelt on Loonalaid läänepoolseim paik Eestis, kus on olnud inimasustus. Rohketest Vilsandi rahvuspargi laidudest on Loonalaid suurim.

Loonalaiul on olnud läbi aegade üks talupidamine, siin elas oma aja Eesti üks jõukamaid mehi Peeter All. Loonalaiu esimesteks asukateks olid Ado ja Marie, Peetri vanemad, kes saadeti Loona mõisniku poolt saarele elama, et nood hoiaksid saarel silma peal ja korraldaksid mõisale heinategu. Nutikast poeg Peetrist sai aga edukas mees. Lisaks meremeheelu katsumisele asus mees Loonalaiul adrus kartuleid kasvatama ja kartulid kasvasid seal vägagi hästi. Nende müügist teenitud raha eest soetas ta tuukriülikonna, et saare ümbruses uppunud arvukatelt laevadelt erinevaid materjale ja kaupu veepinnale tuua. Saaremaa esimese tuukri sukeldumisi saatis edu ja Peeter teenis Peterburis nende müügiga nõnda hästi, et võis peagi endale suisa aurulaeva soetamist lubada. Nüüdseks on Loonalaiu kuninga elamise loodus üle võtnud, kuid märke tollasest majapidamisest märkame praegugi.

Kiviklibuvallide, rändrahnude, paeplatoode, mitmekesise taimestiku uudistamise kõrval tasub selle saare rannikul alati pilku ka maas hoida - minevikus elutsenud organismide kivistised pakuvad põnevat avastamisrõõmu.

Loonalaiu retkele eelnevatel päevadel matkame samuti Vilsandi rahvuspargis, 2.08 külastame Salavat ja 3.08 suundume Vilsandile.