Vilsandi nime on paljudele tuttavaks teinud teadagi üks mees, kes oskab laulda hinge helisema panevaid laule ja jutustada muhedaid lugusid. Kuid ega paljud ole siia kohapeale jalajälgi tegema jõudnud. Veel vähem on neid, kelle teekond seda maad avastama on viinud jalgsi läbi Saaremaa ja Vilsandi vahelise mere, üle väikeste laidude. Just seda sellel retkel aga teeme - võtame Saaremaal Kuusnõmme poolsaare otsas varbad paljaks ja matkame Vilsandile. Jalgsimatkaks sobimatute olude korral viib retkelised pärale paat.

Tegu on Eesti saarterikkaima paigaga. Kaks kolmandikku rahvuspargi territooriumist moodustab meri, saari on kokku ligi 160. Üle 2000 aasta eest merest tõusnud Vilsandi saar on täna Eesti läänepoolseim asustatud saar. Vilsandi koosneb õigupoolest kahest saarest, Suur- ja Väike-Vilsandist, mis tänapäevaks kokku kasvanud.

Meelispaik toimetusteks kümnetele tuhandetele lindudele, samuti asub siin üks Eesti suurimaid hallhüljeste lesilaid. Kuskil mujal Maarjamaal polevat talved nii soojad. Liigirikas taimestik ja põnev kultuuripärand. Avastusrõõmu mitmekümnest orhideeliigist korallide ja fossiilideni.

Ka tuletornihuvilised saavad oma annuse kätte. Vilsandil on õigupoolest olnud kolm tuletorni. 1809. aastal valminud torn on tänaseni toimiv ja mõistagi ei jäta me sel retkel kasutamata võimalust tema tipust ümbritsevale pilku heita. Tänaseni töös olevast tornist veidi põhja poole ehitati 1810. aastal teinegi, mis halva ehituskvaliteedi tõttu varises, surmates 12 inimest. Samale kohale ehitati puidust kolmaski, mis peagi siiski lammutati.

Sellel retkel tuleb arvestada kuni 20km jalgsimatkaga, sõltuvalt ilmaoludest.

Vilsandi retkele eelneval ja järgneval päeval matkame samuti Vilsandi rahvuspargis, 2.08 külastame Salavat ja 4.08 suundume Loonalaiule.