AEG: 14.08.2027 kell 11.00
KOHT: Loonalaid ja Salava, Saare maakond (Algus- ja lõpp-punkt Papissaare)
KESTVUS: ~ 6 tundi
MAKSUMUS: 145€/osaleja, laps kuni 14 eluaastat 60€
TELLI ERALDI RETK: Vaid oma sõpruskonnale või näiteks töökollektiivile saad tellida eraldi retke, küsi pakkumist evente@evente.ee
SOOVID SÕBRALE RETKE KINKIDA? Loe lähemalt - Kinkekaart
MUU: Retk ei sobi väikelastele ega lemmikloomadele

Eesti läänepoolseimaks punktiks on Nootamaa saar Vilsandi rahvuspargis. Tegu on loodusreservaadiga ja saar on külastusteks aastaringselt suletud. Seepärast vaatame teda vaid piiranguvööndi piirilt, jalad paneme maha läänetipule lähimatel saartel, mida külastada võimalik - Salaval ja Loonalaiul.

~27 hektari suurune Salavamaa on küll pealtpoolt vett vaadates eraldi saar, kuid Nootamaaga kiiresti kasvava veealuse seljandikuga otsapidi seotud. Kuna maa siin aina kerkib, ennustavad teadlased, et sugugi mitte pika aja pärast moodustub saartest ka vee pealt vaadeldavana üks tervik. Ehk siis peale Salaval käiku võid enam-vähem häbenemata öelda, et oled riigi läänetipu ära näinud.

"Sulle tahan hüüda juba, veel ja veel ja veel - tuule suund on nord, nüüd on minu kord." See imeilus laul, mis valitud nii eestlaste lemmikuks merelauluks kui pärjatud paljude muude tiitlitega, on sündinud just Salaval. Miks ja kuidas suudab üks saar inimese hinge nõnda kaunilt rõkkama panna, saame retkel mõtiskleda.

Salava on valdavalt võsastunud, meie oma retkel teeme ringi ümber saare mööda käänulist kiviklibust rannajoont. Püsivat inimasustust pole siin kunagi olnud, saar on madal, tormide meelevallas ja inimesele püsivamaks elupaigaks kõlbmatu.

Teisena astume sel retkel kaatrist kuivale maale lähinaabruses asuval Loonalaiul. Mida võib samuti ühes vaates täie tõega läänepoolseimaks tipuks tituleerida. Nimelt on Loonalaid läänepoolseim paik Eestis, kus on olnud inimasustus. Rohketest Vilsandi rahvuspargi laidudest on Loonalaid suurim.

Erinevalt Salavast on Loonalaiul olnud läbi aegade talupidamine. Siin elas ka oma aja Eesti üks jõukamaid mehi Peeter All, rahvasuus Loonalaiu kuningaks tituleeritud Saaremaa esimene tuuker. Loonalaiu esimesteks asukateks olid Ado ja Marie, Peetri vanemad, kes saadeti Loona mõisniku poolt saarele elama, et nood hoiaksid saarel silma peal ja korraldaksid mõisale heinategu. Nutikast poeg Peetrist sai aga edukas mees. Lisaks meremeheelu katsumisele asus mees Loonalaiul adrus kartuleid kasvatama ja kartulid kasvasid seal vägagi hästi. Müügist teenitud raha eest soetas ta tuukriülikonna, et saare ümbruses uppunud arvukatelt laevadelt erinevaid materjale ja kaupu veepinnale tuua. Peeter teenis Peterburis nende müügiga nõnda hästi, et võis peagi endale suisa aurulaeva soetamist lubada. Nüüdseks on Loonalaiu kuninga elamise loodus üle võtnud, kuid märke tollasest majapidamisest märkame praegugi.

Kiviklibuvallide, rändrahnude, paeplatoode, mitmekesise taimestiku uudistamise kõrval tasub Loonalaiu rannas ( nagu ka Salaval ) alati pilku ka varvaste ette heita - minevikus elutsenud organismide kivistisi trehvab siin palju.