Iga meie suvise mereretke sihtpunktiks on üldjuhul üks saar. Sellele avastusretkele mahub neid aga korraga hulgi ja merdki saab mekkida kahe erineva veesõidukiga.

Liivi lahes, Varbla looduskaitsealal, asub peotäis väikeseid võluvaid laide ja rahusid. Suurim neist on Selglaid, oma ~30 hektariga lausa saaremoodi saar. Siit leiame ka Kitselaiu, Kuralaiu, Pihelgalaiu, Piiukaarelaiu, Kändmalaiu, Pöörilaiu ja mitmeid teisi andekate nimedega ja suisa nimetuidki madalaid maakilde. Enamikke vaatleme sel retkel laevatekilt, paarile teeme ka endi jalajäljed. Kuna aluse süvis pole siinsetes oludes randumiseks sobilik, jääme vahest ankrusse ja laidude peale siirdume kaasa võetud paadi abil.

Ilusatest vaadetest ja laidude külastamisest olulisemgi on sedakorda meresõit ise. Sel retkel veedame rohkem aega merel kui kuival maal. Ja mitte vaid päikeses mõnuledes (mis mõistagi on samuti peaaegu kohustuslik), vaid tehes tutvust osaga meresõitude ajaloost, tänapäevast ja laevaehitusest. Kas tarmukamatel huvilistel õnnestub ka purjede heiskamisel käed külge panna või seilame mootori jõul, valime juba retkepäeval ilmataadi juhatusel.

Ei möödu enamik mereretki mõne tuletorni uudistamiseta, nõnda ka seekord ei jää neist vaimustujad oma lemmikutest ilma. Navigatsioonimärk number 830 ehk Pöörilaiu tuletorn ootab.